- Vingugaas tekib põlemisel alati, kuid kui õhus on piisavalt hapnikku, ei ohusta selle mõju inimese tervist. Kui aga hapnikku pole küllaldaselt ja toimub mittetäielik põlemine, tekib vingugaasi hulk, mis muutub inimesele kahjulikuks.
- Vingugaasi võib tekitada isegi tavaline toidukõrbemine, kuid igapäevaelus on põhiline vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara kinni pandud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler. Seega inimesel võib vingugaasimürgitus tekkida ka siis kui põlengut ei ole.
- Kuna vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, siis inimene ei saa ise aru, et ruumis vingugaas on. Enamasti hukuvadki inimesed tulekahjudes just vingugaasi sisse hingamise tagajärjel.
- Vingugaas jõuab organismi sissehingamise teel ning blokeerib veres ära hapniku juurdevoolu ning organismi tegevus saab häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei adu vingugaasimürgituse saanu oma olukorra tõsidust: ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda.
Vingugaasimürgituse sümptomid
- Mürgistuse sümptomid olenevad sissehingatava gaasi kogusest.
- Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäire, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaratevoolus, köhatamisvajadus.
- Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulsi kiirenemine ning vererõhu tõus, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired.
- Raske mürgistuse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.
Kuidas ohtlik vingugaas tuppa saab?
- Ebapiisav ventilatsioon – suitsulõõr on ummistunud ja ventilatsioon puudulik, gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis;
- Gaasipõletid on hooldamata.
- Gaasiseadmete tööks ei ole piisavalt õhku – seade tarbib kogu ruumis oleva hapniku ära ning tekib mittetäielik põlemine, mille käigus eraldub vingugaasi.
- Hoonete asjatundmatu renoveerimine/soojustamine – paljud algselt loomuliku ventilatsiooniga (st õhuvahetus toimub välisseinte ebatiheduste, puitakende pilude jms kaudu) on soojustatud, vahetatud aknad, tehtud omavolilisi ümberehitustöid: gaasiseadmeid ühendati ümber teistesse, selleks mitte ettenähtud lõõridesse. Sageli paigaldatakse gaasiseade kinnisesse kappi. Aja jooksul ummistuvad suitsulõõrid, mis toob kaasa selle, et põlemisõhk jääb korterisse.
- Iga gaasi- ja ventilatsioonisüsteem vajab ka regulaarset kontrolli ja hooldust. Oluline on jälgida, et seadme torustik või ühenduskohad ei lekiks ning lõõrid ei oleks ummistunud.
- Katkised gaasiseadmed, torustikud või ühenduskohad – ühenduskohad lekivad, torustik vigastatud või korrodeerunud, torustikus kasutatud gaasile ebasobilikke materjale. Õige režiimiga põlemise puhul on gaasileek sinine, kui leek on kollane, on see ohumärk.