Kuhu tulekustuti paigaldada?

• Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt kinnituskonksule, klambrisse või spetsiaalsele alusele. Tulekustuti põhi ei tohiks olla põrandast või maapinnast kõrgemal  kui 1,5m.
• Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend.
• On oluline, et kustuti asukoht oleks nähtav ja kergesti ligipääsetav, see tähendab, et kustuti ees ega peal ei tohiks olla mingeid muid asju/esemeid, mis raskendaksid kustuti kätte saamist.
• Tulekustutile koha valmisel tasub lähtuda sellest, et kustutile oleks igast eluruumist võimalikult lihtne ligi pääseda.
• Korteri puhul on hea variant koridor/esik, kust pääseb kõikidesse ruumidesse.
• Eramaja puhul tasub silmas pidada, millises ruumis võib kõige suurema tõenäosusega õnnetus juhtuda (ruum, kus on rohkelt elektriseadmeid, tulekolle vms) ja paigutada kustuti selle ruumi lähedusse. Tulekustuti peab asuma vähemalt 1m kaugusel kütteseadmest.
• Seejuures kui eluhoonega on kokku ehitatud garaaž, siis on nõutud, et ka garaažis oleks olemas tulekustuti.

Kuidas tulekustutit kontrollida ja hooldada?

Selleks, et tulekustuti oleks kasutuskõlblik ja töökorras tuleb seda regulaarselt kontrollida ja hooldada.

Tulekustuti kontroll:

• Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette lühemat perioodi, tuleb tulekustutit kontrollida kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva.
• Kui tulekustuti paikneb asukohas, kus võivad mõju avaldada vibratsioon, temperatuuri kõikumine või niiskus (näiteks autos), siis tuleb kustutit kontrollida kord aastas.
• Rõhu all oleva tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid:
  • pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
  • päästiku, ventiili ja plommi visuaalne kontrollimine;
  • rõhunäituri toimimise kontrollimine või rõhu mõõtmine;
  • süsihappegaaskustuti puhul tulekustuti kontrollkaalumine;
  • pulberkustuti puhul tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
  • vooliku kontrollimine;
  • kere väline vaatlus;
  • tulekustuti vastavuse kontrollimine nõuetele;
  • tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.

Tulekustuti hooldus:

• Kustuti hooldus on tulekustutile teostatav toimingute kogum, mille käigus pikendatakse kustuti kasutusiga. Hoolduse käigus vahetatakse tulekustuti osised ja teostatakse katsed, et tuvastada selle kasutajaohutus.
• Tulekustutit peab hooldama iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui tootja poolt ettenähtud.
• Tulekustuti maksimaalne hoolduste ajavahemik on vaht- ja vesikustutil 5 aastat ning pulber ja süsihappegaaskustutil 10 aastat:
• • tulekustuti kere sisemine vaatlus;
  • tulekustutuspulbri sõelumine või vahetamine;
  • tulekustuti kere või survepadruni hermeetilisuse kontrollimine;
  • vajadusel tulekustuti kere ja/või survepadruni surveproovi katse;
  • vajadusel muud katsed;
  • tulekustuti kere ja/või survepadruni varustamine vastava pealdisega;
  • tulekustuti varustamine plommi, hooldus- ja kontrollilipikuga.

Tulekustutid on peamised esmased tulekustutusvahendid, mida peaks iga inimene oskama kasutada.

Siiski asu tulekahju korral seda kustutama ainult juhul, kui oled hinnanud selle ohutust ja enda võimekust. Kustuta tuld ainult seni, kuni see on võimalik ega põhjusta ohtu sinu enda elule ja tervisele.

Milline tulekustuti valida?

Tulekustuti valimisel tuleb teada, millised riskid võivad põhjustada tulekahju ja millist tulekustutusainet need vajavad.

• Vahtkustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni, kummi kustutamiseks. Vahtkustuti tekitab küll täiendavaid niiskuskahjusid, kuid ei kahjusta neid ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei suunata. Vahtkustutite valimisel on eriti oluline jälgida, kas sobib ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks (kaasaegsed tehnoloogiad seda võimaldavad).
• Vesikustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks. Sobib kasutamiseks sellistes ruumides, mida kasutatakse eelnimetatud materjalide ladustamiseks jne.
• Pulberkustuti – kõige levinum ja enamike materjalide kustutamiseks sobiv on ABC-klassi pulberkustuti. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt (tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Probleemiks on kui ruumis asuvad elektroonikaseadmed, mida pulbri kasutamine võib kahjustada.
• Süsihappegaaskustuti – sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. Süsihappegaaskustuti peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab peale kinnises ruumis kustutamist sealt hapniku kontsentratsiooni vähenemise tõttu lahkuma. Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline ning võib uuesti süttida.

Kuidas tulekustutit kasutada?

Pulberkustutid:

• Eemalda kaitsesplint;
• Võta tulekustuti, lähene põlengule ohutu kauguseni, valmista kustuti ette, suuna voolikuots tulekolde suunas ja rakenda kustuti tööle;
• Hoia kustutusvoolikust kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), kuna nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda;
• Õues kustutades seisa selliselt, et tulekolle jääks sinust allatuult;
• Tahkete materjalide kustutamisel suuna kustutusaine kõige intensiivsema põlemisekohta nö pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega;
• Lahtises ja madala äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu nõu siseseina;
• Põlevvedeliku kustutamisel siseruumides jälgida, et ei pihustataks põlevat vedelikku laiali;
• Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind;

Süsihappegaaskustutid:

• Eemalda kaitsesplint;
• Võta kustuti ühte ja väljalaskelehter teise kätte;
• Suuna juga tulekoldesse, sobiv distants on 1m;
• Vajuta päästikule ja uputa tulekolle süsihappegaasiga;
• Jätka gaasi laskmist ka peale leekide kadumist, et jahutada tulekollet ja vältida uuesti süttimist;
• Väldi külma gaasi laskmist katmata kehaosadele ja suure koguse CO2 sissehingamist.

Vahtkustutid:

• Eemalda splint hoides samal ajal kustutit tugevalt käepidemest;
• Lähene põlengule 2-3m kaugusele;
• Välitingimustes kustuta alla tuult;
• Haara joatoru otsast, kuna korpuse lähedalt haaramisel on raske surve all olevat juga suunata;
• Suuna joatoru otsik koldesse, vajuta päästikut ning kata põlengu pind;
• Vajuta alati päästik lõpuni, et tagada kustutusaine korralik väljumine joatorust.

Oluline meeles pidada

Vesikustutiga ei tohi kustutada toiduõlide, rasvade ja muude põlevvedelike põlenguid. Antud tulekustuti kasutamise tagajärjel aurustub vesi plahvatusega, mille tagajärjed võivad olla väga tõsised. Ka pingestatud elektriseadmete ja paigaldiste kustutamine ei ole antud tulekustutiga ohutu.

Süsihappegaaskustuti kasutamisel peame teadma, et kustutusaine väljub tulekustutist temperatuuril -78,5°C ning kustutusaine sattumine kehale võib põhjustada vigastusi sarnaselt III astme põletushaavadega.

Pulberkustuti kasutamisel siseruumides tuleb arvestada, et:

• nähtavus väheneb;
• kustutuspulber võib esile kutsuda ruumid viibivate inimestel allergilise reaktsiooni;
• tekitab kustutusaine poolt ruumile ja ruumis olevale tehnikale/elektroonikale lisa kahjustusi.

Kõik Euroopa Liidus müüdavad tulekustutid peavad olema võimelised kustutama elektritulekahju kuni 1000V (sh vesikustutid). Kustutitel peab olema sellekohane vastav märge.

Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 «Tuleohutus. Tulekahjude klassifikatsioon» järgi:

A-klassi tulekustuti kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms);

B-klassi tulekustuti kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms);

C-klassi tulekustuti kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms);

D-klassi tulekustuti kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms).

A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees.