2014 – 2015

Kui tuleohutu on sinu kodu?

2014. ja 2015.aasta kampaania kutsus inimesi üles kontrollima oma kodu tuleohutust ning abistama lähedasi.

2016

Kontrolli kord kuus

Päästeameti tuleohutuskampaania „Kontrolli kord kuus!“ keskendus vajadusele regulaarselt kodu suitsuanduri korrasolekut kontrollida. 2016 aastal hukkus tules 29 inimest, kellest enam kui pooltel puudus kodus töökorras suitsuandur.

Kampaania raames sai kontrollida kodu tuleohutust veebilehel https://www.kodutuleohutuks.ee/. Lisaks tavapärastele reklaamidele valmivad kampaania käigus videoloengud, kus kujundlikult selgitatakse kodudes valitsevaid tuleohte.

Küünlad

Küünlaid põletades peab olema ettevaatlik

Küünlaid ei tohi kunagi järelvalveta põlema jätta ning samuti tuleb jälgida, et lapsed ega lemmikloomad ei jääks põleva küünlaga üksi ühte ruumi. Nii lemmikloomad, kui ka lapsed võivad kogemata küünla ümber ajada.
Samuti ole hoolas küünalde paigutamisel – süttimisohtlikele esemetele väga lähedale paigutatud küünlad võivad põhjustada tulekahju.

  • Toast lahkudes kustuta alati küünal.
  • Kasuta mittesüttivast materjalist küünla alust.
  • Veendu, et küünla läheduses poleks süttivaid esemeid või kangaid (nagu näiteks kardinad).

 
 
meelespea_aknad_kardinad_ja_tuul

2017. aastal hukkus Eestis tulekahjudes 37 sündmusel 38 inimest.

Kümne ennetustöö aastaga on päästeamet kokku külastanud rohkem kui 85 000 kodu. Nõustamiste eesmärk on kaardistada ohutusalaseid probleeme ja nõustada koduomanikke tuleohutusalaselt. Kodukülastuste põhjal saame öelda, et vähemalt 5000 kodu on suurte tuleohutusprobleemidega ning vajavad sekkumist kohe täna.

Testi, kui tuleohutu on Sinu kodu SIIN

„500 kodu tuleohutuks“ projektis osalevate kodude nimekiri kujuneb Päästeameti läbiviidud kodukülastuste andmete põhjal ning analüüsitakse läbi koostöös kohaliku omavalitsusega.

Oma kodukoha omavalitsuse ja terve Eestimaa päästestatistikat on võimalik näha SIIT

“500 kodu tuleohutuks” on koostööprojekt, kus mitmed osapooled tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Ülesannete jaotus partnerite vahel on järgmine:

 

Ylesannete jaotus

SIHTGRUPP

  • lasterikkad pered;
  • puuetega inimesed;
  • üksi elavad eakad.

TEHTAVAD TÖÖD

  • küttekolde ja – seadme ehitamine, paigaldamine ja parandamine;
  • korstna ehitamine, paigaldamine ja parandamine;
  • elektrisüsteemide uuendamine;
  • korstnapühkimise teenus;
  • suitsu- ja vinguanduri paigaldamine, tulekustuti.

PROJEKTI AJAGRAAFIK

 

ajakava

 

TULEMUS

Projekti tulemusel on vähemalt 500 kodus kriitilised tuleohutusalased probleemid lahendatud. Kõik 79 omavalitsust on projekti toetanud ning aidanud aktiivselt kaasa oma piirkonnas tuleohutuse tagamisele. Omavalitsuste rahaline panus on võimaldanud tuleohtlike kodude arvu vähendada enam kui 500 kodu võrra.

KODANIKULE

Päästeameti soov on aidata inimesel oma kodu tuleohutumaks muuta ja seeläbi vähendada elumajade tulekahjude arvu.

Kui Sinu või sinu lähedase kodu võib olla tuleohtlik (näiteks katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine, katkised korstnad), kutsu Päästeameti kodunõustamine. Kodunõustamise tulemusel olete osa päästeameti andmebaasist, mille alusel kujuneb projektis osalevate kodude nimekiri. Tulevikus võimaldab see meil Teid veelgi paremini aidata!

Kodunõustamisest rohkem: https://www.rescue.ee/et/kodanikule/kodunoustamine/kodu.html

Vaata lisaks tuleohutuse alaseid teemasid: http://kodutuleohutuks.ee/

 

KONTAKTID

Päästeameti üle-eestiline projekti koordinaator:
Anni Alev
Ennetustöö osakond
Üle-eestiline projektijuht
Telefon: +372 56970703
E-post: anni.alev@rescue.ee

Põhja päästekeskuse kontakt:
Reili Kull
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 5305 6392
E-post: reili.kull@rescue.ee

Ida päästekeskuse kontakt:
Jaak Kirsipuu
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 5300 1230
E-post: jaak.kirsipuu@rescue.ee

Lõuna päästekeskuse kontakt:
Arvi Uustalu
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 522 6361
E-post: arvi.uustalu@rescue.ee

Lääne päästekeskuse kontakt:
Viktor Saaremets
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 518 6942
E-post: viktor.saaremets@rescue.ee

 

KOOSTÖÖPARTNERID

  • Maksu- ja Tolliamet
  • Siseministeerium
  • MTÜ Eesti Pottsepad
  • MTÜ Eesti Korstnapühkijate koda
  • Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
  • 79 kohalikku omavalitsust

 

0_sisemin_3lovi_est 0_maksuamet_3lovi_est

 

koja_logo_transp eeteltp imageedit_3_7071097224

 

 

 

“Aga mina teen kodu ohutuks”

aga-mina-paasteamet-landscape

Üle kahekümne ameti ja organisatsiooni otsustasid teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kingituse – väärtuspõhiste hoiakute kujundamise ühiskampaania Aga Mina, Päästeamet osaleb eeskujukampaanias sõnumiga “Aga mina teen kodu ohutuks”.
Päästeameti kampaania on suunatud väikelapse vanematele ja kutsub lapsevanemaid üles vaatama oma kodud üle, kas need on ohutud ka pere kõige väiksematele.
Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Kairet Kõljalg ütles: „Lastele tuleb kodus ja selle ümbruses valitsevatest ohtudest rääkida. Ühtpidi on see oluline seepärast, et vanem ise koduseid riske hindaks, vajadusel minimeeriks ja teisalt laste ohutusteadmiste tõstmiseks – kui laps teab, mis ohtu tekitab, siis laps oskab sellest eemale hoida. Lastega tuleks rääkida ka õnnetuse korral käitumisest, tihtipeale piisab sellest, kui laps teab hädaabinumbrit, oskab sinna helistada, teab et õnnetuse korral tuleb ohukoldest lahkuda ja alati teavitada vanemaid või täiskasvanut.“
Kui kodu on muudetud turvaliseks ja lastele on ohtudest räägitud, ei tohi ära unustada vanemlikku järelevalvet, eriti väikeste laste puhul. Liigagi sageli juhtuvad lastega õnnetused siis, kui vanemad on nad omapäi jätnud.

Eeskujukampaania Aga Mina sümboliks ja tunnusmärgiks on valge õhupall. See tuletab meelde, et oleme eeskujuks eelkõige lastele. Valge õhupall puhtuse ja õrnusega vajab hoidmist. Õhupall võib kergelt puruneda või ära lennata.

Päästeameti koduohutuskampaania “Aga mina teen kodu ohutuks” videot saad vaadata siit:

2017

Tuli ei tunne korteri piire

Päästeameti 2017. aasta tuleohutuskampaania oli suunatud peamiselt kortermaja elanikele. Kortermaja elanikud on omavahel tihedalt seotud. Kui naabril uputab, siis uputab ka teistel ja kui naabril puudub suitsuandur, siis on see ohuks kõikidele majaelanikele.

Päästeamet kutsus kortermajade elanikke üles veenduma, et kõikides korterites on paigaldatud töökorras suitsuandur. Kiirematele ühistud said preemiaks tasuta tulekustuti, mis paigaldati maja trepikotta.

Kampaania info: Tuli ei tunne piire

 

Tulekustuti hooldamine

Kuhu tulekustuti paigaldada?

  • Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt kinnituskonksule, klambrisse või spetsiaalsele alusele, nii et kustuti põhi oleks vähemalt 1,5m põrandapinnast.
  • Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend.
  • On oluline, et kustuti asukoht oleks nähtav ja kergesti ligipääsetav, see tähendab, et kustuti ees ega peal ei tohiks olla mingeid muid asju/esemeid, mis raskendaksid kustuti kätte saamist.
  • Tulekustutile koha valmisel tasub lähtuda sellest, et kustutile oleks igast eluruumist võimalikult lihtne ligi pääseda.
  • Korteri puhul on hea variant koridor/esik, kust pääseb kõikidesse ruumidesse.
  • Eramaja puhul tasub silmas pidada, millises ruumis võib kõige suurema tõenäosusega õnnetus juhtuda (ruum, kus on rohkelt elektriseadmeid, tulekolle vms) ja paigutada kustuti selle ruumi lähedusse. Tulekustuti peab asuma vähemalt 1m kaugusel kütteseadmest.
  • Seejuures kui eluhoonega on kokku ehitatud garaaž, siis on nõutud, et ka garaažis oleks olemas tulekustuti.

Kuidas tulekustutit kontrollida ja hooldada?

Selleks, et tulekustuti oleks kasutuskõlblik ja töökorras tuleb seda regulaarselt kontrollida ja hooldada.

Tulekustuti kontroll:

  • Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette lühemat perioodi, tuleb tulekustutit kontrollida kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva.
  • Kui tulekustuti paikneb asukohas, kus võivad mõju avaldada vibratsioon, temperatuuri kõikumine või niiskus (näiteks autos), siis tuleb kustutit kontrollida kord aastas.
  • Rõhu all oleva tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid:
    • pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
    • päästiku, ventiili ja plommi visuaalne kontrollimine;
    • rõhunäituri toimimise kontrollimine või rõhu mõõtmine;
    • süsihappegaaskustuti puhul tulekustuti kontrollkaalumine;
    • pulberkustuti puhul tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
    • vooliku kontrollimine;
    • kere väline vaatlus;
    • tulekustuti vastavuse kontrollimine nõuetele;
    • tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.

Tulekustuti hooldus:

  • Kustuti hooldus on tulekustutile teostatav toimingute kogum, mille käigus pikendatakse kustuti kasutusiga. Hoolduse käigus vahetatakse tulekustuti osised ja teostatakse katsed, et tuvastada selle kasutajaohutus.
  • Tulekustutit peab hooldama iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui tootja poolt ettenähtud.
  • Tulekustuti maksimaalne hoolduste ajavahemik on vaht- ja vesikustutil 5 aastat ning pulber ja süsihappegaaskustutil 10 aastat:
      • tulekustuti kere sisemine vaatlus;
      • tulekustutuspulbri sõelumine või vahetamine;
      • tulekustuti kere või survepadruni hermeetilisuse kontrollimine;
      • vajadusel tulekustuti kere ja/või survepadruni surveproovi katse;
      • vajadusel muud katsed;
      • tulekustuti kere ja/või survepadruni varustamine vastava pealdisega;
      • tulekustuti varustamine plommi, hooldus- ja kontrollilipikuga.

Erinevad tulekustutid

Tulekustutid on peamised esmased tulekustutusvahendid, mida peaks iga inimene oskama kasutada.

Siiski asu tulekahju korral seda kustutama ainult juhul, kui oled hinnanud selle ohutust ja enda võimekust. Kustuta tuld ainult seni, kuni see on võimalik ega põhjusta ohtu sinu enda elule ja tervisele.

Milline tulekustuti valida?

Tulekustuti valimisel tuleb teada, millised riskid võivad põhjustada tulekahju ja millist tulekustutusainet need vajavad.

  • Vahtkustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni, kummi kustutamiseks. Vahtkustuti tekitab küll täiendavaid niiskuskahjusid, kuid ei kahjusta neid ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei suunata. Vahtkustutite valimisel on eriti oluline jälgida, kas sobib ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks (kaasaegsed tehnoloogiad seda võimaldavad).
  • Vesikustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks. Sobib kasutamiseks sellistes ruumides, mida kasutatakse eelnimetatud materjalide ladustamiseks jne.
  • Pulberkustuti – kõige levinum ja enamike materjalide kustutamiseks sobiv on ABC-klassi pulberkustuti. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt (tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Probleemiks on kui ruumis asuvad elektroonikaseadmed, mida pulbri kasutamine võib kahjustada.
  • Süsihappegaaskustuti – sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. Süsihappegaaskustuti peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab peale kinnises ruumis kustutamist sealt hapniku kontsentratsiooni vähenemise tõttu lahkuma. Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline ning võib uuesti süttida.

 

Kuidas tulekustutit kasutada?

Pulberkustutid:

  • Eemalda kaitsesplint;
  • Võta tulekustuti, lähene põlengule ohutu kauguseni, valmista kustuti ette, suuna voolikuots tulekolde suunas ja rakenda kustuti tööle;
  • Hoia kustutusvoolikust kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), kuna nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda;
  • Õues kustutades seisa selliselt, et tulekolle jääks sinust allatuult;
  • Tahkete materjalide kustutamisel suuna kustutusaine kõige intensiivsema põlemisekohta nö pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega;
  • Lahtises ja madala äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu nõu siseseina;
  • Põlevvedeliku kustutamisel siseruumides jälgida, et ei pihustataks põlevat vedelikku laiali;
  • Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind;

 

Süsihappegaaskustutid:

  • Eemalda kaitsesplint;
  • Võta kustuti ühte ja väljalaskelehter teise kätte;
  • Suuna juga tulekoldesse, sobiv distants on 1m;
  • Vajuta päästikule ja uputa tulekolle süsihappegaasiga;
  • Jätka gaasi laskmist ka peale leekide kadumist, et jahutada tulekollet ja vältida uuesti süttimist;
  • Väldi külma gaasi laskmist katmata kehaosadele ja suure koguse CO2 sissehingamist.

 

Vahtkustutid:

  • Eemalda splint hoides samal ajal kustutit tugevalt käepidemest;
  • Lähene põlengule 2-3m kaugusele;
  • Välitingimustes kustuta alla tuult;
  • Haara joatoru otsast, kuna korpuse lähedalt haaramisel on raske surve all olevat juga suunata;
  • Suuna joatoru otsik koldesse, vajuta päästikut ning kata põlengu pind;
  • Vajuta alati päästik lõpuni, et tagada kustutusaine korralik väljumine joatorust.

Oluline meeles pidada

Vesikustutiga ei tohi kustutada toiduõlide, rasvade ja muude põlevvedelike põlenguid. Antud tulekustuti kasutamise tagajärjel aurustub vesi plahvatusega, mille tagajärjed võivad olla väga tõsised. Ka pingestatud elektriseadmete ja paigaldiste kustutamine ei ole antud tulekustutiga ohutu.

Süsihappegaaskustuti kasutamisel peame teadma, et kustutusaine väljub tulekustutist temperatuuril -78,5°C ning kustutusaine sattumine kehale võib põhjustada vigastusi sarnaselt III astme põletushaavadega.

Pulberkustuti kasutamisel siseruumides tuleb arvestada, et:

  • nähtavus väheneb;
  • kustutuspulber võib esile kutsuda ruumid viibivate inimestel allergilise reaktsiooni;
  • tekitab kustutusaine poolt ruumile ja ruumis olevale tehnikale/elektroonikale lisa kahjustusi.

Suitsuanduri soetamine

Ainus, mis tulekahju õigel ajal avastada aitab, on töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur.

Suur osa traagilisi tuleõnnetusi juhtub öösel, mil inimesed magavad. Isegi kui ta lõpuks ärkab sügavast unest ja märkab tulekahju, võib olla juba lootusetult hilja, sest aega enda päästmiseks enam ei ole. Enamikul juhtudel tapab aga vingugaas inimese une pealt juba enne, kui leegid tema kehani ulatuvad. Suitsuandur hoiatab valjude piiksudega tulekahju eest selle algstaadiumis ja annab tegutsemiseks vajalikku lisaaega.

Vaata videot, kuidas töötab suitsuandur.

 

Suitsuanduri soetamisel tuleb jälgida, et

  • Seadmel on tähis CE (anduri tagaküljel) ja viide standardile EN 14604. Ilma nende tähisteta suitsuandurit ei tohi Eestis ega mujal Euroopa Liidus müüa.
  • Pakendis on eestikeelne paigaldus ja hooldusjuhend –loe see läbi ja hoia koos ostutšekiga alles. Nii leiad müüja kontaktid, kelle poole pöörduda garantiiperioodi ajal.
  • Seadmel või kasutusjuhendis on märgitud seadme soovituslik ümbervahetamise aeg.
  • Seadmel on kirjas soovitatavad patarei tüübid ja koodid. Neid peab kindlasti jälgima uue patarei soetamisel. Vale märgistusega patarei kasutamine võib olla üks põhjus, miks suitsuandur läheb põhjuseta häirerežiimi.

suitsuanduri-tagakylg-1-300x260
 
 
Vaata, kui kiiresti tulekahju areneb:

Suitsuanduri paigaldamine

Kuhu paigaldada?

  • Paigalda suitsuandur magamistoa ees asuva toa, koridori või esiku lakke. Seal avastab ta kõigist eluruumi osadest alguse saanud tulekahju ja hoiatab magajaid enne kui suits nendeni jõuab.
  • Lisakaitseks paigalda andur ka magamistuppa ja ülejäänud tubadesse.
  • Köögis või vannitoas võib suitsuandur aurude tõttu anda häiret ka siis kui tulekahju pole. Sinna pole mõtet andureid paigaldada.
  • Avatud köögiga ruumis paigalda andur elutoapoolsesse osasse.
  • Mitmekordses majas paigalda lisakaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele.

Kuidas paigaldada?

  • Karbis on kõik vajalikud osad. Karbis on tavaliselt anduri alus, aluse kinnitamiseks kruvid tüüblid, andur ise ja patarei. Patarei tuleks enne andurisse pistmist kilest lahti võtta ja seejärel õigete klemmidega ühendada.
  • Patareiga ühendatud suitsuandur tuleb paigaldada lakke, võimalikult toa keskele. Seal avastab see tulekahju kõige kiiremini olenemata tulekolde asukohast ruumis. Kaugus seintest, lampidest ja ventilatsiooniavadest peaks olema vähemalt 50 cm.
  • Kui õige koht on välja valitud paigalda kruvide ja tüüblitega alus. Kahepoolne teip ei pea reeglina anduri raskusele vastu ja see kukub alla.
  • Peale anduri paigaldamist tuleb alati vajutada testnuppu ja veenduda, et kostab häiresignaal. See näitab, et patarei annab korralikult ühendust ja andur on töökorras.

Vaata videot suitsuanduri paigaldamise õpetusest.