Vaheta välja aegunud suitsuandur

Kui vana on Sinu suitsuandur?

Anduri eeldatav eluiga on 10 aastat, pärast mida võivad anduri sees olevad suitsule reageerivad sensorid tundlikkust kaotada. Testnupule vajutamine kinnitab, et aku/patarei, elektroonika ja helisüsteem töötavad, see aga ei tähenda alati, et suitsuandur töötab tervikuna õnnetuse korral nii nagu ette nähtud.

Kontrolli anduri tagaküljelt informatsiooni selle tootmise aja ja eluea kohta.

 

2018

Hoia toidul silm peal

2018. aasta kampaania kutsus üles hoidma toidul silm peal, et ennetada toidukõrbemisi.

Toidu valmistamisel alguse saanud eluhoonetulekahjude osakaal on tõusnud 3%-lt (2017. aastal) 8%-le (2018. aastal).

Kui 2017. aastal toimus eluhoonetes kokku 429 toidukõrbemisega seotud väljakutset, siis 2018. aasta lõpuks on prognoosi kohaselt neid juba ligi 500.

2014 – 2015

Kui tuleohutu on sinu kodu?

2014. ja 2015.aasta kampaania kutsus inimesi üles kontrollima oma kodu tuleohutust ning abistama lähedasi.

2016

Kontrolli kord kuus

Päästeameti tuleohutuskampaania „Kontrolli kord kuus!“ keskendus vajadusele regulaarselt kodu suitsuanduri korrasolekut kontrollida. 2016 aastal hukkus tules 29 inimest, kellest enam kui pooltel puudus kodus töökorras suitsuandur.

Kampaania raames sai kontrollida kodu tuleohutust veebilehel https://www.kodutuleohutuks.ee/. Lisaks tavapärastele reklaamidele valmivad kampaania käigus videoloengud, kus kujundlikult selgitatakse kodudes valitsevaid tuleohte.

Küünlad

Küünlaid põletades peab olema ettevaatlik

Küünlaid ei tohi kunagi järelvalveta põlema jätta ning samuti tuleb jälgida, et lapsed ega lemmikloomad ei jääks põleva küünlaga üksi ühte ruumi. Nii lemmikloomad, kui ka lapsed võivad kogemata küünla ümber ajada.
Samuti ole hoolas küünalde paigutamisel – süttimisohtlikele esemetele väga lähedale paigutatud küünlad võivad põhjustada tulekahju.

  • Toast lahkudes kustuta alati küünal.
  • Kasuta mittesüttivast materjalist küünla alust.
  • Veendu, et küünla läheduses poleks süttivaid esemeid või kangaid (nagu näiteks kardinad).
meelespea_aknad_kardinad_ja_tuul

PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS

Eestis põleb eluhooneid aastas ligikaudu sama palju kui Põhjamaades, kuid tules hukkub kolm-neli korda rohkem inimesi. See tähendab, et liiga paljud Eesti kodud ei ole nende elanikele ohutud. Neis samades kodudes üksi elavad eakad või sotsiaalselt mittetoimetulevad inimesed on Päästeameti üks suurimaid proovikivisid, sest 2019. aasta tulesurmade statistika kohaselt on kõige sagedasem tules hukkunu üksi elav vanemaealine ning see trend pigem jätkub. 2019 aastal oli kokku 660 kodutulekahju, milles hukkus 41 ja sai vigastada 95 inimest. Mitmel tules hukkunul puudus kõige esmasem elupäästja – suitsuandur. Ainus, mis tulekahju õigel ajal avastada aitab, on töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur. Peamiselt tekkisid kodutulekahjud elektriseadmete kasutamisest või riketest elektriseadmetes, lisaks leidis aset ka küttesüsteemiga seotud tulekahjusid.

Eestis on endiselt tuhandeid kodusid, mis on Päästeameti andmetel tuleohtlikud ning vajavad kindlustunne, et neid ei ole nende murega üksi jäetud. Eelneval projekti perioodil sai korda tehtud 663 kodu ning oluline on selle tööga jätkata igas Eesti otsas.

Projekt „500 kodu tuleohutuks“ on selle nime all läbi saamas ning alustame uut perioodi nimega „Kodud tuleohutuks“. Oleme eelnevast projektiperioodist nii mõndagi õppinud ning nii koostööpartnerite, tööde teostajate kui ka omavalitsuste tagasiside põhiselt teinud erinevaid muudatusi projekti sisus – nii raha saamise põhimõtetest kui ka abikõlblike kulude nimekirjas.

TAOTLUSVOORU KESTVUS

Taotlusvoor kohalikele omavalitsustele on avatud 1.01.2020 – 29.02.2020. Taotluste menetlemine ja otsuste tegemine toimub märts 2020 esimeses pooles.

„Kodud tuleohutuks“ projektis osalevate kodude nimekiri kujuneb Päästeameti läbiviidud kodukülastuste andmete põhjal ning analüüsitakse läbi koostöös kohaliku omavalitsusega.

PROJEKTI SIHTRÜHM

  • toimetulekuraskustes leibkonnad (KOV hinnangul);
  • lastega pered, eelkõige lasterikkad;
  • puuetega inimesed;
  • eakad, eelkõige üksi elavad eakad;
  • erand: juhtumipõhine lähenemine (näiteks on juhtunud peres hiljuti sündmus, mis on mõjutanud leibkonna majanduslikku seisu vms, hiljuti juhtunud tulekahju).

MIDA TOETAME (punasega lisandunud abikõlbulikud kulud võrreldes eelneva perioodiga):

  • olemasoleva küttekolde ja – seadme parandamine;
  • vana küttekolde ja – seadme lammutamine ning uue ehitamine;
  • korstnapühkimise teenus;
  • esmased tulekustutusvahendid (suitsu- ja vinguanduri paigaldamine, tulekustuti);
  • eksperthinnang;
  • elektrisüsteemi parandamine;
  • elektriaudit;
  • gaasiseadmete parandamine;
  • uue gaasiseadme ehitus;
  • erilahendused, nt mittesüttiv voodipesu, temperatuuriandur, puuetega inimeste erilahendused.

 

AJAKAVA

TEGEVUS TÄHTAEG
TAOTLUSPERIOOD 02. JAANUAR – 29.VEEBRUAR
KOMISJONID JAANUAR – 13.MÄRTS
LEPINGUD JAANUAR –  03.APRILL
TÖÖDE TEOSTAMISED JAANUAR– NOVEMBER
LÕPPARUANDED 30.NOVEMBER
PROJEKTI KOKKUVÕTE DETSEMBER

TULEMUS

Projekti tulemusel on saanud tuleohutuks riskikodud, kus isik(ud) ise ei olnud võimelised oma kodu tuleohutuks tegema. Projektis osalenud omavalitsused hoolivad oma elanikkonna turvalisuse ja tuleohutus pärast ning panustasid ka omapoolse rahastusega projekti edukusse.

KODANIKULE

Päästeameti jaoks on oluline, et inimesed elaksid oma kodudes turvaliselt. Selleks tuleb igaühel ise teha esimesed sammud ja vajadusel tuleb appi ka Päästeamet.

Kui kahtled oma kodu tuleohutuses, kutsu Päästeameti kodunõustamine, et saaksime koos üle vaadata Sinu kodu murekohad ning anda nõu, kui seda keskkonda turvalisemaks muuta. Kodunõustamise tulemusel olete osa päästeameti andmebaasist, mille alusel kujuneb ka projektis osalevate kodude nimekiri. Tulevikus võimaldab see meil Teid veelgi paremini aidata!

Kodunõustamisest rohkem: https://www.rescue.ee/et/kodanikule/kodunoustamine/kodu.html

Vaata lisaks tuleohutuse alaseid teemasid: https://kodutuleohutuks.ee/

KONTAKTID

Päästeameti üle-eestiline projekti koordinaator:
Anni Alev
Ennetustöö osakond
Üle-eestiline projektijuht
Telefon: +372 56970703
E-post: anni.alev@rescue.ee

Põhja päästekeskuse kontakt:
Reili Kull
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 5305 6392
E-post: reili.kull@rescue.ee

Ida päästekeskuse kontakt:
Jaak Kirsipuu
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 5300 1230
E-post: jaak.kirsipuu@rescue.ee

Lõuna päästekeskuse kontakt:
Arvi Uustalu
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 522 6361
E-post: arvi.uustalu@rescue.ee

Lääne päästekeskuse kontakt:
Viktor Saaremets
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 518 6942
E-post: viktor.saaremets@rescue.ee

 

KOOSTÖÖPARTNERID

  • Siseministeerium
  • MTÜ Eesti Pottsepad
  • MTÜ Eesti Korstnapühkijate koda
  • 79 kohalikku omavalitsust

 

0_sisemin_3lovi_est koja_logo_transp imageedit_3_7071097224

 

 

 

“Aga mina teen kodu ohutuks”

aga-mina-paasteamet-landscape

Üle kahekümne ameti ja organisatsiooni otsustasid teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kingituse – väärtuspõhiste hoiakute kujundamise ühiskampaania Aga Mina, Päästeamet osaleb eeskujukampaanias sõnumiga “Aga mina teen kodu ohutuks”.
Päästeameti kampaania on suunatud väikelapse vanematele ja kutsub lapsevanemaid üles vaatama oma kodud üle, kas need on ohutud ka pere kõige väiksematele.
Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Kairet Kõljalg ütles: „Lastele tuleb kodus ja selle ümbruses valitsevatest ohtudest rääkida. Ühtpidi on see oluline seepärast, et vanem ise koduseid riske hindaks, vajadusel minimeeriks ja teisalt laste ohutusteadmiste tõstmiseks – kui laps teab, mis ohtu tekitab, siis laps oskab sellest eemale hoida. Lastega tuleks rääkida ka õnnetuse korral käitumisest, tihtipeale piisab sellest, kui laps teab hädaabinumbrit, oskab sinna helistada, teab et õnnetuse korral tuleb ohukoldest lahkuda ja alati teavitada vanemaid või täiskasvanut.“
Kui kodu on muudetud turvaliseks ja lastele on ohtudest räägitud, ei tohi ära unustada vanemlikku järelevalvet, eriti väikeste laste puhul. Liigagi sageli juhtuvad lastega õnnetused siis, kui vanemad on nad omapäi jätnud.

Eeskujukampaania Aga Mina sümboliks ja tunnusmärgiks on valge õhupall. See tuletab meelde, et oleme eeskujuks eelkõige lastele. Valge õhupall puhtuse ja õrnusega vajab hoidmist. Õhupall võib kergelt puruneda või ära lennata.

Päästeameti koduohutuskampaania “Aga mina teen kodu ohutuks” videot saad vaadata siit:

2017

Tuli ei tunne korteri piire

Päästeameti 2017. aasta tuleohutuskampaania oli suunatud peamiselt kortermaja elanikele. Kortermaja elanikud on omavahel tihedalt seotud. Kui naabril uputab, siis uputab ka teistel ja kui naabril puudub suitsuandur, siis on see ohuks kõikidele majaelanikele.

Päästeamet kutsus kortermajade elanikke üles veenduma, et kõikides korterites on paigaldatud töökorras suitsuandur. Kiirematele ühistud said preemiaks tasuta tulekustuti, mis paigaldati maja trepikotta.

Kampaania info: Tuli ei tunne piire

 

Tulekustuti hooldamine

Kuhu tulekustuti paigaldada?

  • Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt kinnituskonksule, klambrisse või spetsiaalsele alusele. Tulekustuti põhi ei tohiks olla põrandast või maapinnast kõrgemal  kui 1,5m.
  • Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend.
  • On oluline, et kustuti asukoht oleks nähtav ja kergesti ligipääsetav, see tähendab, et kustuti ees ega peal ei tohiks olla mingeid muid asju/esemeid, mis raskendaksid kustuti kätte saamist.
  • Tulekustutile koha valmisel tasub lähtuda sellest, et kustutile oleks igast eluruumist võimalikult lihtne ligi pääseda.
  • Korteri puhul on hea variant koridor/esik, kust pääseb kõikidesse ruumidesse.
  • Eramaja puhul tasub silmas pidada, millises ruumis võib kõige suurema tõenäosusega õnnetus juhtuda (ruum, kus on rohkelt elektriseadmeid, tulekolle vms) ja paigutada kustuti selle ruumi lähedusse. Tulekustuti peab asuma vähemalt 1m kaugusel kütteseadmest.
  • Seejuures kui eluhoonega on kokku ehitatud garaaž, siis on nõutud, et ka garaažis oleks olemas tulekustuti.

Kuidas tulekustutit kontrollida ja hooldada?

Selleks, et tulekustuti oleks kasutuskõlblik ja töökorras tuleb seda regulaarselt kontrollida ja hooldada.

Tulekustuti kontroll:

  • Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette lühemat perioodi, tuleb tulekustutit kontrollida kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva.
  • Kui tulekustuti paikneb asukohas, kus võivad mõju avaldada vibratsioon, temperatuuri kõikumine või niiskus (näiteks autos), siis tuleb kustutit kontrollida kord aastas.
  • Rõhu all oleva tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid:
    • pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
    • päästiku, ventiili ja plommi visuaalne kontrollimine;
    • rõhunäituri toimimise kontrollimine või rõhu mõõtmine;
    • süsihappegaaskustuti puhul tulekustuti kontrollkaalumine;
    • pulberkustuti puhul tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
    • vooliku kontrollimine;
    • kere väline vaatlus;
    • tulekustuti vastavuse kontrollimine nõuetele;
    • tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.

Tulekustuti hooldus:

  • Kustuti hooldus on tulekustutile teostatav toimingute kogum, mille käigus pikendatakse kustuti kasutusiga. Hoolduse käigus vahetatakse tulekustuti osised ja teostatakse katsed, et tuvastada selle kasutajaohutus.
  • Tulekustutit peab hooldama iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui tootja poolt ettenähtud.
  • Tulekustuti maksimaalne hoolduste ajavahemik on vaht- ja vesikustutil 5 aastat ning pulber ja süsihappegaaskustutil 10 aastat:
      • tulekustuti kere sisemine vaatlus;
      • tulekustutuspulbri sõelumine või vahetamine;
      • tulekustuti kere või survepadruni hermeetilisuse kontrollimine;
      • vajadusel tulekustuti kere ja/või survepadruni surveproovi katse;
      • vajadusel muud katsed;
      • tulekustuti kere ja/või survepadruni varustamine vastava pealdisega;
      • tulekustuti varustamine plommi, hooldus- ja kontrollilipikuga.

Erinevad tulekustutid

Tulekustutid on peamised esmased tulekustutusvahendid, mida peaks iga inimene oskama kasutada.

Siiski asu tulekahju korral seda kustutama ainult juhul, kui oled hinnanud selle ohutust ja enda võimekust. Kustuta tuld ainult seni, kuni see on võimalik ega põhjusta ohtu sinu enda elule ja tervisele.

Milline tulekustuti valida?

Tulekustuti valimisel tuleb teada, millised riskid võivad põhjustada tulekahju ja millist tulekustutusainet need vajavad.

  • Vahtkustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni, kummi kustutamiseks. Vahtkustuti tekitab küll täiendavaid niiskuskahjusid, kuid ei kahjusta neid ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei suunata. Vahtkustutite valimisel on eriti oluline jälgida, kas sobib ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks (kaasaegsed tehnoloogiad seda võimaldavad).
  • Vesikustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks. Sobib kasutamiseks sellistes ruumides, mida kasutatakse eelnimetatud materjalide ladustamiseks jne.
  • Pulberkustuti – kõige levinum ja enamike materjalide kustutamiseks sobiv on ABC-klassi pulberkustuti. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt (tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Probleemiks on kui ruumis asuvad elektroonikaseadmed, mida pulbri kasutamine võib kahjustada.
  • Süsihappegaaskustuti – sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. Süsihappegaaskustuti peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab peale kinnises ruumis kustutamist sealt hapniku kontsentratsiooni vähenemise tõttu lahkuma. Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline ning võib uuesti süttida.

 

Kuidas tulekustutit kasutada?

Pulberkustutid:

  • Eemalda kaitsesplint;
  • Võta tulekustuti, lähene põlengule ohutu kauguseni, valmista kustuti ette, suuna voolikuots tulekolde suunas ja rakenda kustuti tööle;
  • Hoia kustutusvoolikust kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), kuna nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda;
  • Õues kustutades seisa selliselt, et tulekolle jääks sinust allatuult;
  • Tahkete materjalide kustutamisel suuna kustutusaine kõige intensiivsema põlemisekohta nö pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega;
  • Lahtises ja madala äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu nõu siseseina;
  • Põlevvedeliku kustutamisel siseruumides jälgida, et ei pihustataks põlevat vedelikku laiali;
  • Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind;

 

Süsihappegaaskustutid:

  • Eemalda kaitsesplint;
  • Võta kustuti ühte ja väljalaskelehter teise kätte;
  • Suuna juga tulekoldesse, sobiv distants on 1m;
  • Vajuta päästikule ja uputa tulekolle süsihappegaasiga;
  • Jätka gaasi laskmist ka peale leekide kadumist, et jahutada tulekollet ja vältida uuesti süttimist;
  • Väldi külma gaasi laskmist katmata kehaosadele ja suure koguse CO2 sissehingamist.

 

Vahtkustutid:

  • Eemalda splint hoides samal ajal kustutit tugevalt käepidemest;
  • Lähene põlengule 2-3m kaugusele;
  • Välitingimustes kustuta alla tuult;
  • Haara joatoru otsast, kuna korpuse lähedalt haaramisel on raske surve all olevat juga suunata;
  • Suuna joatoru otsik koldesse, vajuta päästikut ning kata põlengu pind;
  • Vajuta alati päästik lõpuni, et tagada kustutusaine korralik väljumine joatorust.

Oluline meeles pidada

Vesikustutiga ei tohi kustutada toiduõlide, rasvade ja muude põlevvedelike põlenguid. Antud tulekustuti kasutamise tagajärjel aurustub vesi plahvatusega, mille tagajärjed võivad olla väga tõsised. Ka pingestatud elektriseadmete ja paigaldiste kustutamine ei ole antud tulekustutiga ohutu.

Süsihappegaaskustuti kasutamisel peame teadma, et kustutusaine väljub tulekustutist temperatuuril -78,5°C ning kustutusaine sattumine kehale võib põhjustada vigastusi sarnaselt III astme põletushaavadega.

Pulberkustuti kasutamisel siseruumides tuleb arvestada, et:

  • nähtavus väheneb;
  • kustutuspulber võib esile kutsuda ruumid viibivate inimestel allergilise reaktsiooni;
  • tekitab kustutusaine poolt ruumile ja ruumis olevale tehnikale/elektroonikale lisa kahjustusi.

Kõik Euroopa Liidus müüdavad tulekustutid peavad olema võimelised kustutama elektritulekahju kuni 1000V (sh vesikustutid). Kustutitel peab olema sellekohane vastav märge.