2018. aastal oli jätkuvalt hooletu suitsetamine surmaga lõppenud hoonetulekahjude üks peamine tekkepõhjus.
Hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahju põhjustas 20 inimese surma. Alkoholijoobes oli 65% suitsetamise tõttu hukkunut.
Suitsetamisest põhjustatud tuleõnnetuste põhjusteks on peetud eelkõige siseruumides suitsetamist, sh kolmandatest riikidest toodud odavate suitsude suitsetamist, mis hooletusse jätmisel ei kustu vaid hõõguvad edasi ning lahtisest tubakast ise valmistatud sigarettide suitsetamist.
Pea meeles:
kodus olles suitseta alati õues;
kustuta sigaret soovitavalt veega täidetud tuhatoosis.
Enamik köögist alguse saavatest tulekahjudest on seotud toidu järelevalveta jätmisega.
Sellepärast on oluline meeles pidada järgmisi põhitõdesi
Söögi valmistamise ajal viibi alati köögis.
Ära lahku kunagi kodust, kui toit on pliidil või ahjus valmimas.
Kui valmistad mõnd pikka aega valmivat rooga – näiteks ahjupraadi või kooki, kasuta taimerit mis lülitab küttekeha õigeaegselt välja. Võid kasutada ka munakella või mobiiltelefoni meelespead, mis annab helinaga märku toidu valmimisest; ka sel juhul ole köögi läheduses.
Sageli juhtub õnnetusi ka pannil süttinud õli või rasvaga. Kui nii on juhtunud, siis:
lülita pliit välja (puupliidil lohista anum kuumalt alalt eemale);
pane anumale kaas peale või kustuta leegid F klassi tulekustuti või tuletekiga;
oota kuni temperatuur on anumas piisavalt langenud ja leeke uuesti ei teki.
ÄRA IIALGI KUSTUTA ÕLI VÕI RASVA VEEGA. SEE TEKITAB PLAHVATUSE JA PAISKAB TULE KÕIKJALE LAIALI.
Lahtise tule kasutamisel on oluline olla äärmiselt ettevaatlik.
Näiteks põhjustab kodus sageli tulekahju grillimine või lõkke tegemine. Seetõttu on nende tegevuste juures oluline järgida ohutusreegleid nii eramajas kui ka kortermajas.
Vaata ohutu grillimise ja lõkke tegemise juhendit SIIT
GRILLIMINE:
Enne tuletegemist
Enne grillimise alustamist veendu, et grill on töökorras.
Kui gaasi- või elektrigrill vajab remonti, lase seda teha spetsialistil.
Korterelamu üldpindadel grillimine tuleb kokku leppida ühistuga.
Kasutusjuhendi puudumisel paiguta grillseade kohta, kus selle kasutamine ei tekita ümbritsevatele hoonetele, põlevmaterjalidele ja taimestikule tuleohtu.
Võimalusel lähtu lõkkekohale kehtivast vähimast ohutust kaugusest, milleks on 8 meetrit.
Rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult sellist grilli, mille kasutusjuhend seda lubab.
Ära jäta grilli hetkekski järelevalveta!
Pärast kasutamist
Lase grillil enne kokku pakkimist või katmist täielikult jahtuda, sest kuum grill on tuleohtlik.
LÕKKE TEGEMINE:
Enne tuletegemist
Lõket tee vaid tuulevaikse ilmaga.
Jälgi, et lõke oleks hoonetest, metsast ja põlevmaterjalist ohutus kauguses. Ohutu kaugus sõltub eelkõige lõkke suurusest ja vähim ohutu kaugus igasuguse lõkke puhul peaks olema vähemalt 8 meetrit. Meeste puhul teeb see umbes 10 sammu, naiste puhul umbes 13 sammu.
Jälgi tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele ega taimestikule.
Lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit, tutvu enne lõkke tegemist kohaliku omavalituse heakorra eeskirjaga.
Lõkke tegemisel hoia käepärast tulekustutusvahendid, nt ämber veega või tulekustutit.
Pea meeles, et kulu ja roostiku põletamine on aastaringselt keelatud ja karistatav!
Ohutu koht
Lõket tee vaid tuulevaikse ilmaga.
Puhasta lõkkekoht põlevast materjalist.
Niisuta lõkkealune pinnas veega ja piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga.
Ära jäta lõket hetkekski järelevalveta!
Pärast tuletegemist
Enne lõkkekohast lahkumist veendu, et lõke oleks täielikult kustunud või lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta veega.
LÕKKE TEGEMINE METSAS:
Metsas tohib lõket teha selleks ette valmistatud ning tähistatud kohtades. Vaata täpsemalt, kus asuvad RMK lõkkeplatsid.
Lõkke tegemisel tasub kindlasti eelistada kattega lõkkekohti, sest soojal ja kuival suvepäeval on tuli metsas väga kiire levima.
Peamised elektriga seotud hoonetulekahjude põhjused:
Vana ja oskamatult parandatud elektrisüsteem– Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju. Ohtlikud on ka katkised pistikupesad. Neist võib saada surmava elektrilöögi.
Pistikupesade ülekoormus – Tänapäeval on kodus palju kodutehnikat. Kui elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, laotakse „vargapesadest“ ja pikendusjuhtmetest ohtlikke „torne“ või „usse“. Tulemuseks on juhtmete ülekoormus. Kui pistikupesi napib, aga soovid siiski uut aparaati voolu võrku ühendada, tõmba hetkel mittevajalike seadmete juhtmed seinast ja kasuta vabanenud pistikupesi.
Kui usaldad oma elektrisüsteemi, võid kasutada korraga ühte „vargapesa“ või pikendusjuhet. See olgu aga laitmatult korras.
Juhtmete paigutus – Sageli paigutatakse elektri- ja pikendusjuhtmeid raskete esemete alla ja uste vahele. Nii saab juhe kahjustada ning seade võib süttida.Vajadusel tee seina või uksepiida sisse süvend või auk.
Vana elektrikilp – Vana elektrikilp võib olla märk, et eluruumi voolukoormus on piiratud. Siin ei aita isegi see, kui on paigaldatud uus juhtmestik.
Kui elektriseade läheb põlema
Pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett.
Eemalda seade vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid.
Kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E- märgistusega kustuti, sellega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid.
Pea meeles
Elektriseadmeid võib parandada vaid spetsialist.
Ära jäta elektriseadmeid kodust lahkudes vooluvõrku.
Iseseisvalt töötavad seadmed (näiteks külmkapp või veeboiler) olgu laitmatus tehnilises korras.
Soovitame elektrikul kord 10 aasta jooksul läbi viia elektripaigaldiste tehnilise kontrolli.
Küttekoldeid on oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju.
Mida kütmisel meeles pidada?
Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas.
Ära sulge siibrit liiga vara.
Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks. Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524.
Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal.
Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.
Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp.
Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid.
Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem kui väiksem.
Antud veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui soovite jätkata meie veebilehe sirvimist, palun kinnitage, et nõustute meie kasutustingimustega klikkides nupul "Nõustun"
