Kes vastutab?

Korteris ja eramajas asuva gaasipaigaldise (torustik ja seadmed) korrasoleku eest vastutab iga koduomanik ise. Koduseid gaasiseadmeid ja –paigaldisi tuleb lasta spetsialistil kontrollida ja hooldada kord aastas.

Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku eest vastutavad korteriühistu liikmed ühiselt.

Gaasiseadmete ehitust, kontrolli ja hooldust pakkuvad ettevõtted vastutavad selle eest, et nende pakutavad teenused vastaksid nõuetele. Asjatundlikult tehtud kontrollist sõltuvad inimeste elud!

Riik teeb järelevalvet koduomanike ja ettevõtete kohustuste täitmise üle.

Majapidamisgaasid

Majapidamisgaasina on Eestis kasutusel kaks erinevat gaasi –
maagaas ning vedelgaas

Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning jaguneb siin erinevate kasutajate vahel.

Maagaasi peamine koostisaine on metaan, mis muidu on värvitu ja lõhnatu gaas.

Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse.

Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole – on kergelt narkootiline. Kui umbes 10% ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20-30 protsendini, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise. Loe gaasianduri kohta rohkem siit.

Vedelgaas on kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust edasi jaotub gaas torustikke kaudu.

Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas. Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.

Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.

Kui gaasileke on maa-aluses gaasitorustikus ja gaas tõuseb läbi pinnase maapinnale, on odorandid filtreerunud ja iseloomulik lõhn kadunud, mistõttu gaasisisalduse avastamine õhus on võimalik ainult gaasianduriga. Loe gaasianduri kohta rohkem SIIT.

Nii maa- kui ka vedelgaasile lisatakse väikeses koguses lõhnaaineid, et gaasilekkest oleks võimalik aru saada.

Lisainfo kodutarbija gaasiohutuse kohta leiate SIIT.

Gaasiandur

Gaasiandur annab märku gaasilekke puhul ning andur võiks olla igas majapidamises, kus on gaasiküte, gaasipliit või muud gaasil töötavad seadmed.

Oluline on valida õige gaasiandur. On andureid, mis reageerivad vedelgaasile (balloonis olev gaas) ning andurid, mis reageerivad maagaasile.

Gaasiandur ei tuvasta suitsu ega vingugaasi!gaasiandur

Mida teha kui vingugaasiandur hakkab tööle?

  • Esmalt tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada.
  • Toimetage võimalikud kannatanud värske õhu kätte. Kui keegi põeb vingugaasi mürgituse sümptomeid: peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine, kutsuge kohale kiirabi.
  • Lülita välja kõik soojusseadmed või avage siiber.
  • Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.

Gaasitöid ei tohi teha ise!

Neid võib teostada üksnes ettevõte või isik, kellel on majandustegevuse registris gaasitööde teostaja registreering.

Gaasitööde tegijate andmebaasi leiate SIIT.
Gaasitööde teostaja saab valida majandustegevuse registrist: http://mtr.mkm.ee/

Kuhu vingugaasiandur paigaldada? Kuidas hooldada?

Vingugaasiandurile sobivaim koht sõltub mitmest asjaolust: küttekoldest, ruumide planeeringust, ventilatsioonisüsteemide asukohast jne.

Seega tuleb vingugaasianduri paigaldamisel eelkõige järgida tootja juhiseid.

Reeglina paigaldatakse andur 1-3 meetri kaugusele vingugaasi tekitajast. Andur ei tohiks asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal, sest seal võib CO tase olla madalam kui mujal ruumides.

Mitmekorruselise elamu puhul on soovitatav vingugaasiandur paigaldada igale korrusele, võimalusel ka igasse magamistuppa.

Vingugaasiandurit ei paigaldata

  • hoonest välja;
    kapi alla;
    kus võib koguneda mustus või tolm, ja ummistada seadme anduri;
    otse kraanikausi või pliidi kohale;
    kus õhuvool andur juurde võib olla takistatud kardinate või mööbli tõttu;
    kus temperatuur langeb alla 10°C või tõuseb üle 40°C;
    kus andur võib kergesti lööke saada või muul viisil kahjustada.

Kuidas vingugaasiandurit hooldada

  • Vingugaasianduri töökorras olekut tuleb kord kuus kontrollida vajutades testnuppu. Piiksuv signaal kinnitab seadme töökorras olekut.
    Vingugaasiandurit tuleb regulaarselt tolmust puhastada. Selleks võib kasutada nii tolmuimejat kui ka lappi.
    Vingugaasianduri toiteallikaks võivad olla patareid või akud.
    Patarei tühjenemisest annab märku katkendlik regulaarne helisignaal. See tähendab, et patarei tuleb koheselt vahetada.
    Akud vahetamiseks mõeldud ei ole. Selline andur töötab kindla perioodi, peale mida tuleb andur välja vahetada.

Nõuded vingugaasiandurile

Kuidas vingugaasiandur töötab?

  • Vingugaasiandur annab märku vaid siis, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele.
  • Üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, sest seade näitab vaid anduri juures leviva CO taset. Vingugaasiandur ei tuvasta gaasileket ega suitsu! Suitsu ja gaasi tuvastamiseks on suitsu-ning gaasiandur.

Vingugaasianduri soetamisel jälgi et,

  • Seadmel on tähis CE (anduri tagaküljel) ja viide standardile EN 50291. Ilma nende tähisteta vinguandureid ei tohi Eestis ega mujal Euroopa Liidus müüa.
  • Pakendis või pakendil on eestikeelne paigaldus- ja hooldusjuhend;
  • Pakendil või seadmel on müüja kontaktid, kelle poole pöörduda garantiiperioodi ajal;
  • Seadmel või kasutusjuhendis on märgitud seadme soovituslik ümbervahetamise aeg;
  • Seadmel on kirjas soovitatavad patareitüübid ja -koodid. Neid peab kindlasti jälgima uue patarei soetamisel. Vale märgistusega patarei kasutamine võib olla üheks põhjuseks, miks andur läheb põhjuseta häirerežiimi.
  • Vingugaasianduri paigaldamisel vannituppa tuleb veenduda, et vingugaasiandur sobib paigaldamiseks niisketesse ruumidesse. Selleks on anduri juures IP märge, mis peab vastama tasemele IP44.

Allikas: vingugaasiandurid.ee

2014 – 2015

Kui tuleohutu on sinu kodu?

2014. ja 2015.aasta kampaania kutsus inimesi üles kontrollima oma kodu tuleohutust ning abistama lähedasi.

2016

Kontrolli kord kuus

Päästeameti tuleohutuskampaania „Kontrolli kord kuus!“ keskendus vajadusele regulaarselt kodu suitsuanduri korrasolekut kontrollida. 2016 aastal hukkus tules 29 inimest, kellest enam kui pooltel puudus kodus töökorras suitsuandur.

Kampaania raames sai kontrollida kodu tuleohutust veebilehel https://www.kodutuleohutuks.ee/. Lisaks tavapärastele reklaamidele valmivad kampaania käigus videoloengud, kus kujundlikult selgitatakse kodudes valitsevaid tuleohte.

Küünlad

Küünlaid põletades peab olema ettevaatlik

Küünlaid ei tohi kunagi järelvalveta põlema jätta ning samuti tuleb jälgida, et lapsed ega lemmikloomad ei jääks põleva küünlaga üksi ühte ruumi. Nii lemmikloomad, kui ka lapsed võivad kogemata küünla ümber ajada.
Samuti ole hoolas küünalde paigutamisel – süttimisohtlikele esemetele väga lähedale paigutatud küünlad võivad põhjustada tulekahju.

  • Toast lahkudes kustuta alati küünal.
  • Kasuta mittesüttivast materjalist küünla alust.
  • Veendu, et küünla läheduses poleks süttivaid esemeid või kangaid (nagu näiteks kardinad).

 
 
meelespea_aknad_kardinad_ja_tuul

2017. aastal hukkus Eestis tulekahjudes 37 sündmusel 38 inimest.

Kümne ennetustöö aastaga on päästeamet kokku külastanud rohkem kui 85 000 kodu. Nõustamiste eesmärk on kaardistada ohutusalaseid probleeme ja nõustada koduomanikke tuleohutusalaselt. Kodukülastuste põhjal saame öelda, et vähemalt 5000 kodu on suurte tuleohutusprobleemidega ning vajavad sekkumist kohe täna.

Testi, kui tuleohutu on Sinu kodu SIIN

„500 kodu tuleohutuks“ projektis osalevate kodude nimekiri kujuneb Päästeameti läbiviidud kodukülastuste andmete põhjal ning analüüsitakse läbi koostöös kohaliku omavalitsusega.

Oma kodukoha omavalitsuse ja terve Eestimaa päästestatistikat on võimalik näha SIIT

“500 kodu tuleohutuks” on koostööprojekt, kus mitmed osapooled tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Ülesannete jaotus partnerite vahel on järgmine:

 

Ylesannete jaotus

SIHTGRUPP

  • lasterikkad pered;
  • puuetega inimesed;
  • üksi elavad eakad.

TEHTAVAD TÖÖD

  • küttekolde ja – seadme ehitamine, paigaldamine ja parandamine;
  • korstna ehitamine, paigaldamine ja parandamine;
  • elektrisüsteemide uuendamine;
  • korstnapühkimise teenus;
  • suitsu- ja vinguanduri paigaldamine, tulekustuti.

PROJEKTI AJAGRAAFIK

 

ajakava

 

TULEMUS

Projekti tulemusel on vähemalt 500 kodus kriitilised tuleohutusalased probleemid lahendatud. Kõik 79 omavalitsust on projekti toetanud ning aidanud aktiivselt kaasa oma piirkonnas tuleohutuse tagamisele. Omavalitsuste rahaline panus on võimaldanud tuleohtlike kodude arvu vähendada enam kui 500 kodu võrra.

KODANIKULE

Päästeameti soov on aidata inimesel oma kodu tuleohutumaks muuta ja seeläbi vähendada elumajade tulekahjude arvu.

Kui Sinu või sinu lähedase kodu võib olla tuleohtlik (näiteks katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine, katkised korstnad), kutsu Päästeameti kodunõustamine. Kodunõustamise tulemusel olete osa päästeameti andmebaasist, mille alusel kujuneb projektis osalevate kodude nimekiri. Tulevikus võimaldab see meil Teid veelgi paremini aidata!

Kodunõustamisest rohkem: https://www.rescue.ee/et/kodanikule/kodunoustamine/kodu.html

Vaata lisaks tuleohutuse alaseid teemasid: http://kodutuleohutuks.ee/

 

KONTAKTID

Päästeameti üle-eestiline projekti koordinaator:
Anni Alev
Ennetustöö osakond
Üle-eestiline projektijuht
Telefon: +372 56970703
E-post: anni.alev@rescue.ee

Põhja päästekeskuse kontakt:
Reili Kull
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 5305 6392
E-post: reili.kull@rescue.ee

Ida päästekeskuse kontakt:
Jaak Kirsipuu
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 5300 1230
E-post: jaak.kirsipuu@rescue.ee

Lõuna päästekeskuse kontakt:
Arvi Uustalu
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 522 6361
E-post: arvi.uustalu@rescue.ee

Lääne päästekeskuse kontakt:
Viktor Saaremets
Ennetusbüroo juhataja
Telefon: +372 518 6942
E-post: viktor.saaremets@rescue.ee

 

KOOSTÖÖPARTNERID

  • Maksu- ja Tolliamet
  • Siseministeerium
  • MTÜ Eesti Pottsepad
  • MTÜ Eesti Korstnapühkijate koda
  • Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
  • 79 kohalikku omavalitsust

 

0_sisemin_3lovi_est 0_maksuamet_3lovi_est

 

koja_logo_transp eeteltp imageedit_3_7071097224