- Ava siiber ja hoia seda kogu kütmise ajal täielikult avatud asendis.
- Eemalda koldest vana tuhk ja pane mittepõlevast materjalist anumasse. Vii see kohe õue ja ladusta ohutus kohas, põlevatest materjalidest vähemalt ühe meetri kaugusele. Enne ladustamist veendu, et tuhk on täielikult maha jahtunud ja ei sisalda hõõguvaid osakesi.
- Veendu tõmbe olemasolus. Mitu päeva kütmata ahi on jahtunud niivõrd palju, et tõmme kaob – nii ei saa koldetäis korralikult põleda, ahi ei lähe piisavalt soojaks ja lõõridesse tekib pigi. Seepärast tuleb pikalt kütmata ahju korstnalõõri kõigepealt eelsoojendada: algul tee koldesse väike tuli, näiteks ainult paberi ja pilbastega. Kui kaua kütmata ahju kohe valusat tuld teha, võib ahju kergesti lõhki kütta.
- Küta kuivade halupuudega, mis on eelmisel päeval tuppa toodud. Õuest toodud puit võib olla liigselt niiske ja langetada märkimisväärselt ahju kasutegurit. Ära paiguta puid kuivatamiseks ahju või pliidi peale ega ette.
- Lao halud koldesse õhuvahedega, mitte rohkem kui kaks kolmandikku kolde mahust. Kõrge koldega ahjudes peab puude ja koldelae vahele jätma 25 sentimeetrit vaba ruumi. Ära pane halgusid vastu koldeseinu ja aseta need koldesuust võimalikult kaugele. Halu keskmine läbimõõt võiks olla 7-10 sentimeetrit ja kasutada tuleks korraga võimalikult ühtlase läbimõõduga halgusid.
- Et vältida liigse suitsu tekkimist süütamise hetkel, tuleb puud süüdata alati pealt – suits sisaldab palju ohtlikku vingugaasi ja takistab põlemist. Vähesel määral eralduv suits võimaldab tulel kiiresti areneda, mis omakorda põletab juba algfaasis rohkem gaase ja muid jääkaineid. Tee nii: aseta halud ühesentimeetriste vahedega koldesse ja pane tulehakatis kõige peale.
- Kui puud on süttinud, pane ahju tõmbeuks kinni, kuid ahju välisuks jäta lahti. Kaasaegsel ahjul (millel tõmbeuks puudub) sulge ahjuuks ja veendu, et ahjuukse õhuavad oleksid avatud. Õhu juurdevool peab olema piisav, et vältida korstnas pigi ja liigse tahma teket.
- Nii köeb ahi umbes kaks tundi.
- Kui koldesse on jäänud ainult hõõguvad söed, sega need korralikult läbi ja lükka ühtlase kihina koldepõhjale laiali. Seejärel sulge ahju välisuks või kaasaegsema ahju ukse õhuavad.
- Ära kiirusta siibri sulgemisega. Kõige ohutum siibri sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu ja need on täiesti tumenenud. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit.
KAS TEADSID, ET
- Alla 20% niiskusega puidu põlemisel on leegi tipus temperatuur 1200°C. Märja puidu põlemisel on see alla 900°C. Nii madala temperatuuri juures ei põle kõik puugaasid ära ja korstnast paisatakse välja väga palju õhku saastavaid aineid. Lisaks tekib ka tuleohtlik pigi.
- Parimateks küttepuuliikideks võib pidada kaske ja leppa just tänu oma heale kütteväärtusele ja tasasele põlemisele. Okaspuude kahjuks räägib see, et nad kipuvad põledes intensiivselt praksuma ja sädemeid pilduma.
- Suitsugaaside väljumine välisõhku suletud siibri korral tagatakse avaga, mille suurus on vähemalt 3% suitsulõõri pindalast. Siis saab siibri rahuliku südamega sulgeda teadmisega, et kui mõni süsi veel hõõgub, liiguvad tekkinud gaasid lõõripidi välja, mitte ei leki eluruumi.
- Ahju võib tuld teha mitu korda päevas. Reegel on, et kahe põlemise vahele peaks jääma vähemalt 8 tundi, kuna väiksema ajavahega ei jahtu ahi piisavalt. Liigkütmine on üks hoonete süttimise levinuimatest põhjustest.
- Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema piisav õhu juurdevool.
- Kollane ja hele leek puidu põlemisel näitab, et õhu juurdevool koldesse on piisav. Kui leek on tume- või purpurpunane, on tulel liiga vähe õhku.
- Olmejäätmed ei ole ahjus põletamiseks, sest prügi põletamine küttekoldes suurendab korstna tahmumise ja pigitumise ohtu, mis omakorda võivad süttida ning mõjuda halvasti kütteseadmele. Samuti pole plasti, kummi ja muude taoliste sünteetiliste materjalide põletamine keskkonnasõbralik teguviis.
- Korterelamus tuleb puhastustööde läbiviimiseks kutseline korstnapühkija kutsuda igal aastal, eramajas võib majaomanik neli aastat ise puhastada, igal viiendal aastal tuleb samuti kutseline korstnapühkija kutsuda.
- Kutseliste korstnapühkijate ja pottseppade andmed leiad Päästeameti küttesüsteemide portaalist küttesüsteem.paasteamet.ee. Korstnapühkija lisab info tehtud töö kohta portaali ja küsib andmete sisestamiseks töö tellija isikukoodi ning kontaktandmeid.
- Küttesüsteemide portaalis säilib ajalugu küttesüsteemide hoolduse kohta, sealt saad tellida endale ka meeldetuletuse järgmise hoolduse kohta.
NB!
NB! Enda ja lähedaste ohutuse tagavad tehniliselt korras, terviklik ja puhastatud küttesüsteem ning vähemalt ühte eluruumi paigaldatud suitsuandur ja vingugaasiandur.
Kui on plaanis ahi ümber ehitada või uuega asendada tasub ühendust võtta kutselise pottsepaga (kortermajas teavitada ka ühistut). Näiteks asendades ahju kaminaga tõuseb temperatuur mitu korda endisest kuumemaks. Pottsepp hindab ära hoone ja korstna seisukorra uue kütteseadme jaoks. Samuti veendub ja tagab uue kütteseadme sobivuses hoonesse.