Õigesti hooldatud korsten tagab sooja toa ja ohutu olemise.
- Õnnetuste vältimiseks on tähtis aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid kaks korda aastas puhastada ning hooajaliselt kasutatavaid seadmeid üks kord aastas.
- Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.
- Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti.
- Alates 2021 aastast enam paberkandjal korstnapühkimise akte ei väljastata. Korstnapühkija sisestab korstnapühkimise akti päästeinfosüsteemi, selliselt on omanikul või valdajal vajadusel võimalik tõendada, et kütteseade on puhastatud ja kontrollitud.
- Päästeameti küttesüsteemide portaalist leiad informatsiooni registreeritud lokaalsetest küttesüsteemidest ning nende korrasolust, samuti teenust pakkuvate kutseliste korstnapühkijate ning pottseppade kontaktandmed ja nende tööpiirkonnad.
Korstnapühkijate kontakte on võimalik leida ka lehelt www.korsten.ee. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee.
Õnnetuste vältimiseks soovitame
- Kasutuses oleva küttekolde korsten peab igal aastal enne kütteperioodi olema pühitud.
- Ära põleta küttekoldes plastikut, kilet, tekstiili ega liimi, lakk- või värvaineid sisaldavaid materjale, näiteks puitplaati.
- Jälgida kütteseadmeid külmal ajal tavapärasest hoolsamalt.
Siit saad vaadata kasulikke juhendeid nii elumaja kui ka kortermaja välise ja sisese tuleohutuse kohta.
