Otsingu tulemused: 1

Ära lahku köögist ja hoia toidul silm peal! Kauavalmivate toitude puhul kasuta taimerit, munakella! Taimer – enamustel kaasaegsetel pliitidel on sisse ehitatud taimer. Otsi üles kasutusjuhend ja õpi pliidi/ ahju taimerit kasutama. Munakell – soeta munakell ja tee harjumuseks seda alati toiduvalmistamise ajal kasutada. Telefoni taimer, äratuskell – igas mobiiltelefonis on samuti olemas taimer. Kasutada… Loe lisaks

Räägi tuleohutusest ka lähedastega ning arutage läbi järgmised teemad: Ohutu toiduvalmistamine ja tuleohutus köögis Lihtne on unustada pann pliidile, jääda magama ajal, kui toit on küpsemas. Oluline on mitte unustada toitu pliidile või jätta sööki pikemaks ajaks järelevalveta küpsema. Kõige lihtsamad abivahendid on pliidi/ahju taimer või munakell. Enamustel kaasaegsetel pliitidel on sisse ehitatud taimer. Otsi… Loe lisaks

Kui õli läheb pannil või potis põlema: Lülita pliit välja (puupliidil lohista anum kuumalt alalt eemale). Summuta leegid näiteks asetades kaas anumale peale või kustuta leegid F klassi tulekustutiga. Oota kuni temperatuur on anumas piisavalt langenud ja leeke uuesti ei teki.   NB Ära kunagi kustuta õli või rasva veega. See tekitab lahvatuse ja paiskab… Loe lisaks

Miks toit kõrbema läheb? 2018. aastal on kõige rohkem viga saanuid just toidukõrbemisest alguse saanud tulekahjudes. Peamine toitukõrbemiste põhjus on toidu järelevalveta jätmine. Inimene: jääb magama; unustab end nutiseadme või teleka taha; läheb kodust ära; tähelepanu läheb mujale ja unustatakse. Sageli on üheks põhjuseks ka alkohol. Kuidas toidupõleng alguse saab? Toit ununeb pliidile ja läheb… Loe lisaks

Toidukõrbemiste ennetamine Väga lihtne on unustada pann pliidile või praad ahju küpsema. Unustada võivad nii noored, kes otsustavad teha kiire kesköise snäki, pereinimesed, kelle tähelepanu võivad lapsed lihtsalt mujale viia ja eakad, kes võivad tukkuma jääda või lihtsalt unustada. Toidu valmistamisel alguse saanud eluhoonetulekahjude osakaal on tõusnud 3%-lt (2017. aastal) 8%-le (2018. aastal). Kui 2017…. Loe lisaks

Gaasiandur annab märku gaasilekke puhul ning andur võiks olla igas majapidamises, kus on gaasiküte, gaasipliit või muud gaasil töötavad seadmed. Oluline on valida õige gaasiandur. On andureid, mis reageerivad vedelgaasile (balloonis olev gaas) ning andurid, mis reageerivad maagaasile. Gaasiandur ei tuvasta suitsu ega vingugaasi!    

Majapidamisgaasina on Eestis kasutusel kaks erinevat gaasi – maagaas ning vedelgaas Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning jaguneb siin erinevate kasutajate vahel. Maagaasi peamine koostisaine on metaan, mis muidu on värvitu ja lõhnatu gaas. Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et… Loe lisaks

Vingugaasiandurid on erinevad, mistõttu tuleb anduri paigaldamisel lähtuda alati konkreetse anduri kasutusjuhendist, mis peab anduriga kaasas olema. Vingugaasiandurile sobivaim koht sõltub mitmest asjaolust: küttekoldest, ruumide planeeringust, ventilatsioonisüsteemist, inimeste paiknemisest ruumides jne. Andur paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Andur ei tohiks asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal, sest seal võib vingugaasi tase olla madalam kui mujal ruumides. Niiskesse… Loe lisaks

Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei ole suitsuandur võimeline seda tuvastama. Tasub teada, et suitsuandur läheb häiresse nähtava suitsu peale. Tegemist on kahe täiesti erineva seadmega, mille tööpõhimõtted on erinevad. Vingugaasiandur on ainus seade, mis tuvastab  vingugaasi. Vingugaasiandur annab  häiresignaaliga märku, kui vingugaasi kontsentratsioon õhus hakkab lähenema tasemele, mis on ohtlik inimese tervisele…. Loe lisaks